#AsuultSambar :

AS is now Mobile! iOS & Android App-г суулгаарай!
It is currently Nov.26.14 4:42 pm

All times are UTC + 8 hours


Asuult.NET & Mongolduu.com Facebook Page:




Post new topic Reply to topic  [ 105 posts ]  Go to page 1, 2, 3, 4, 5  Next
Author Message
 Post subject:
PostPosted: Jan.30.04 12:49 am 
Offline
¤ Sumo Analyst

Joined: Sep.29.03 9:53 am
Posts: 3466
Location: Хvй Мандал дэвжээ
Harvaas hujaanuud hiisen shal hudlaa site baina.Ter t*n*g turked aznii yum bolj dee.Raging bull uneheer Dambadarjaad baigaa yum bol Mongoliin tuuhiin 5 botiig ter turkdee unshij , orchuulj ugsun ni deer baih.
Tsahimurtuu deer iim yum baina.
Истанбyлын Их Сургуульд мэргэжил дээшлvлж байхдаа Турк судлаачидтай Хvннv нарыг булаацалдаад дийлдэггvй сэн. Тэд vнэхээр Тvрэг аймаг байв уу?

· • Энэ асуудал дээр цус хэл 2-ыг ялгаж ойлгох хэрэгтэй болов уу? Єнєєгийн Монгол хvний судасаар Хvннv нарын цус гvйж байгаа нь ямар ч маргаангvй. Дараа дараагийн нvvдэлч Монгол аймгуудын тєр улс, цэрэг дайн, соёлын байгуулалтад Хvннv нарын нєлєє шууд байгаа нь ч тодорхой. Гэвч Америк, Япон, Еврoпийн (ер нь Монголоос бусад) ихэнх судлаачид хvннvгйин хэлийг Тvрэгт илvv ойрхон гэдгийг одоо хvлээн зєвшєєрч байна. Єнєєгийн тvрэг биш л дээ, Чуваштай нэлээд ойрхон, нэг янзын тvрэг хэл. Ер нь аливаа газар нутагт хэл хурдан солигдож болно, цус тэгж хурдан єєрчлєгдєхгvй. Тэгвэл яг Монголоор ярьдаг хамгийн анхны улс юу байв гэдэг асуулт гарч ирнэ. Тэр бол Сяньби. Сяньби нар мєн л Хvннvтэй адил эртний угсаатан. Сяньбигаас олон улс vндэстэн тєрєн гарсан. Тухайлбал Сvхбаатар гуайн Нирун улс гэдэг Жужан нар, Еврoпынхны Аваар гэдэг Вv Хуан нар байна. Аваарууд бол Монгол. Еврoпын тvvхэнд Аваарын хаан Баяанос Кагаанос гэж гардаг. Яг Баян Хаан байгаа биз. -ос гэдэг нь Грэк хэлний нэрийн тийн ялгал юм. Хятадаар Тоба гэдэг Хятадын хойт хэсгийг эзэлсэн Сяньби нарын нэг омог бас байна. Тухайн vеийн хэлээр Тагбад гэдэг байснаа сvvлд Табгач гэж єєрчлєгдсєн. Yvнээс гадна, нэн эртний Монгол хэлнээс салбарласан, єнєєгийн Монгол хэлнээс огт єєр Монгол хэлээр ярьдаг Китан нар байна. Китаны Лиаo эзэнт гvрэн их хvчирхэг, хятад соёлын зарим онцлогийг авсан ч нvvдэлчдийн амьдрал, шашны зан заншлаа vндсэндээ хадгалсан улс. Жvрчэний Алтан улсад эзлэгдсэнийхээ дараа Китан нар Чингис Хааны Хятадыг дайлах аян дайнд тусалж, нэн чухал хувь нэмэр оруулсан, дараа нь Монгол vндэстэнд шингээд єнєєгийн Євєр Монголын зvvн хэсгийн нэлээд аймгийн дээдэс болсон юм. Єнєєгийн Монгол хэлээр баримжаа болговол эдгээр улсыг л Монгол хэлтний євєг дээдэс гэж vзэх боломжтой.


Share on FacebookShare on TwitterShare on RedditShare on TumblrShare on Google+
Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Feb.07.04 10:19 pm 
Offline
Өсөх Ирээдvйтэй Гишvvн
Өсөх Ирээдvйтэй Гишvvн
User avatar

Joined: Nov.27.03 6:59 pm
Posts: 9
Location: Seoul. South Korea
Hunnug Mongol, tureg gedeg margaan mash ertnees garaltai, Bur fin garaltai ch gej uzdeg baisan baidag, Gexdee Hunnug Tureg gej uzdeg asuudliig naad Tvregvvd chin ch gargaad baigaa yum bish, ali sotsialismiin viyees Orosiin sudlaachid ene vzliig ix devergesen bogood tedneer damjin baruund Hunnug Tureg gej xvleen zovshoorox bolson. End manai tor zasgiin, mergejliin sudalgaanii baiguulguudiin aldaa mash ix baigaa, Hunnug Mongol gedgiig batlax sudalgaag sain xiisen mongol erdemted bagagui baidag bolovch tednii xavchin gaduurxax, zoxiol bvteeliig ni niitlexgui baix, oor shaltgaanaar ajlaas ni zailuulax ajil ix xiigdsen baidag, Mun sain bvteelvvdiig gadnii xeleer orchuulj gargax ene ter ajliig muu xiij baigaagaas manai erdemtdiin duu xooloi, vzel bodol gadaad yortontsod duulddaggui yum. Bvteelee orchuulaxad ch bas tvmen berxsheel tulgarna shvv dee, Yur ni manai turoos tvvxendee ix anxaarch demjix bodlog barixgui bol Hunnug Tureg gedegtei adil vndeslel muutai vzlvvd xet gazar avch negent togtson vzel bolj tolovshood daraa ni bid zalruulj diilexgui baidald xvrch baina. Svvliin viyed China nar xoid zvgiin nvvdelchdiig Chinagiin neg xeseg gedgiig batlaxiig oroldson zuilsiig ix xiix bolson baina,

_________________
Gazar bol ulsiin vndes


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Feb.17.04 2:20 pm 
Offline
Даяар Дурсагдах Гишvvн
Даяар Дурсагдах Гишvvн
User avatar

Joined: May.14.02 9:43 am
Posts: 117
Hunnu gedeg maani ter yariad bgaa site-n deer bichsen XiongNu gedeg hyatad ug buguud uuniig ni mongol uruu orchuulbal Xiong-zerleg tanhai;Nu-bool/zerleg booluud / gesen utgatai ug bolno.Hyatadiin tuuhend umardiin XiongNu gej gardag ba XiongNu nariin dovtolgoond dandaa urtdeg baisnaas odoogiin bidnii nerledeg Great Wall barigdaj ehelsen buyu Hayatadiin anhnii Emperor QinSHiHuang urid bsain jijig heremuudiig niiluulj tomruulaj ehelsen gedeg.Iinhuu ter umardiin zerleguudees hamgaalah gej haytaduud ene heremiig barij irsen.za za bicheed bval het olon yum nurshih yum bna,hamgiin engiineer bol hyataduud henees bolj Tsagaan heremee barisan be gedgiig bugd l zuvsheerdeg shuu de,Mongoldhuudaas gej.
za tegeed ter heleed bsan XiongNu nar ni odoogiin hyatad helend Menggu buyu buduuleg ertnii gej nerlegddeg bid nar l boldog.

_________________
The harder you work, the luckier you get!!!


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Feb.19.04 12:42 am 
Offline
Хавар Цагийн Анхны Яргуй
User avatar

Joined: Jul.16.02 9:16 pm
Posts: 2962
Location: Цэнгэлдэxийн ногоон зулгэн дээр,гэxдээ xолбомбогийн.
hunhuuzuud gedeg chini urd zugiin deeremchid biz dee.
Olon turk xun manaix 2000 jiliin umnu tanai xajuud baij bgaad odoogiin bgaa nutagtaa nuuj irsen gej xeldeg.Yamr ch bsan neg garaltai ni unen.Chixer,arslan gedeg ugnuud turk xelend yag xeveeree bdag.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Feb.29.04 3:25 am 
Offline
Гавъяат Форумчин Гишvvн
User avatar

Joined: Jul.08.03 12:49 am
Posts: 2504
Location: ex aequo et bono
Ehleed HUNNY ( mongoloor HUN ) gej hen be? Haanaas irsen be? Haana amidarch baisan be? Tednii ovog deedes hen be? gedeg asuultuudaas ehelbel yasiin be?

Hunnu chuud ooriin tuuhee bichgeer uldeegeegui bolohoor medeej ene asuultad hariulahad mash tovogtei ch ehleed ene asuultuudaas ehelsen ni deer gej bodloo...

PS: Hunnuchuud iin ur udam ( oiroltsoogoor helehed ) mongolchuud gej yaridag ch garal uusleeree bish tednii ter ued amidarch baisan bairshiltai holbootoi yumaa... :razz:


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Apr.07.04 12:22 pm 
Offline
Asuult Precious Member

Joined: Dec.23.03 7:48 pm
Posts: 2216
ai huurhii tuuh gedeg sedev ruu neleed hugatsaand oroogui yum baishdee
Zarim negen gadnii olon tuuhiin surah bichguuded Hung turk garaltai gedeg baisan.Harin sayahnaas zarim negen nzasalt orj baih shig baina.Hun ni mongol tureg hoyoriin hoyolangiinhan ni uvug deedes baij boloh yum.Gehdee haa hol baigaa seldjukuudiig tureg gej helehed hetsuu. Yag Hung mandan badarj baih ter muchid dundad azid seldjukuudiin uls baisan.MOngold baisan Oghuz(huh) turkuud OSman turkuudiin uvug deedes mun baisan eseh talaar ch sain medehgui yum baina. Harin hung uvur deedesee gej helj boloh undesten bol uigaruud baih.Osmanii turkuudaas Uigaruud ni hamaagui olon jiliin tuuhtei .Minii bodloor ter yueiin nuudelchin aimguud asar urt hugatsaanii nuudel ayan dain hiij,olon uls ornuud neg ni mandan badarj baih yuedee nuguuduhuu uusgaj esvel hoyor huvaagdaj hoyor undesten uuseh ni engiin uzegdel baisan bolov uu.Hun ni hoyor huvaagdaj baruun ni odoogiin tureg ugsaatanuudiin nutgaar davjin baruun tiisheegee nuudelsen baidag .Ene baruun tiisheegee nuudelsen humuusiin udam ugsaa ni UIgaruud.Tendehiin tureg ugsaanii uuguul irgedtei tsus holildon odoogiin tureg ugsaaniihan uussen baih.harin mongolchuud edgeer tureg ugsaatanguudaas shal ondoo bolov uu.Nuudeleegui buuri sahij uldsen humuus bolon baigali nuuriin zuun zugees garaltai Syanbi,Jujan zereg aimguudiin dundaas uussen ni todorhoi .Tiimees tureg mongol hoyord adilhan ugs olon baidag bolovch yag neg garaltai gej heleh ni hezuu .
Dashramd ni ene doorhi site gaigui yum shig baina.Humuus sonirhoj unshij uzn uu?
http://www.uglychinese.org/hun.htm


Last edited by Tybolt on Apr.27.04 2:32 pm, edited 2 times in total.

Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Apr.27.04 3:13 am 
Offline
Asuult Precious Member

Joined: Dec.23.03 7:48 pm
Posts: 2216
ene tendehiin yanz buriin site deerh Hunnugiin talaar bichseniig zuilsuudiig nemj hasaj halit hulit orchuulj uuriin bolgoh gej oroldov.Jich:Orchuulag hiihdee hunii neriig yaj orchuulahaa medsengui(ter yueiin hunnuchuud bolon nanhiaduud yaj nerlej baisaniig buu med.Yagaad gevel japanuud hyatadiin tuuhendeh humuusiin neriig teriin yueiin hanznii neriig ni odoogiinhoo duudlagaar bichjihdeg).

Han VS Hun
1. Hun

Hun ni mongol tureg ugsaatanii uvug deedes gej nerlegddeg .Delhii deerhi anhnii nuudelchin uls ni Scythae baisan buguud Hun ni ene scythaegiin moriig deedelsen huchirheg morin tsereg buhii nuudelchin uls bolson.Hun ni Tsingiin yued 24 omgoos burden ,enehuu 24 omogiin tolgoilogchiig buyu buh Hung Shannyu udirdag baijee.


2.Han
Tsin ni TSin Shi Huandigiin(Anhiin haan) udirdlagan door hayatadiig anh negdegsen uls yum.GEvch ene negdsen tur ni hyatadiin tuuhend urid hojid baigaagui tul umneh 6 ulsiin irgediin nationailziig darj chadaagui ajee.Hoyordohi haaniig haan shireend suulgahad gol uureg guitsetgesen ordnii humuus turiig gardan yavuulah bolson tul humuusiin eserguutseltei tulgarsan baina.Endeed MEU 209 ond 陳勝・呉広(chinsyou gokogiin ) boslogo garj uls ni zadran butarsan baina.Ene zadarsan ulsiig ni hojimiin Han uls boloh 劉邦(Liu Pang) gedeg hun dahin negdehed neleed hugatsaa zartsuulagdjee. Liu Pang anh udaa tuvuusuu udidrlagatai foedoliin zasaglaliig nevtruuljee.Ene ni tuvuus hyazgaarluu yazguurtan,said nariig amban zahiragch,udirdagchaar tomiloh system ajee.Ingeseneer haan shiree bulaaltsah huchiig sarnuilj chadsan baina.GEvch enehu yazguurtanuud ni tsag hugatsaa unguruh tusam tuvuusuu tasarj uursdiin orshin suugaa gazartaa "haan" bolj tusgaar tognoj MEU 154 ond Hangiin esreg temtssen baina((呉楚(goso)giin 7giin boslogo) garj uuniig ni Hangiin tsereg araihiin darsan baina.Yag ene yued Hangiin hoit tald Hun huchirhejij eheljee

3.Hun ba Hangiin haritsuulalt

Ter yueiin Hangiin hun am ni 60 saya baisan baihad Hungiin hun ami ni 1-2 sya garui baisan ch Hangaas asar huchirheg armytai baijee.Uunii uchirni tseregt tatagdah huniihee toogooroo Hangaas havigui olon baijee.Hungiin engiin amidraliin salshgui negen heseg bol an agnah baijee.Ene ni buh eregtei huuhduudiig oroltsuulan negdsen tsergiin surguuli mayagtaigaar yavagddag baijee.Harin Hangiin hun amiin ihenhi heseg ni tariachid baisan tul ted daind mordohdoo l anh udaa l zer zevseg barij uzsen humuus golduu baijee.BAs negen Hungiin davuu tal ni asar hurdan davshdagd baijee.Ene ni Hungiin tsergiin gol tsum ni morin tsereg baihad Hangiin tseregiin gol huch ni yavgan tsereg baijee.Uunii deer Hungiin tseregiinhen ar geriinhentei hamt amidarj baisan uchraas nuuts ,hunseer gajigdah zuilgui baijee.Tiimees uvs nogoo l baival haa ch hurtel davshih chadvartai baijee.Delhiin 2-r dainii yued Germani tsereg asar hurdan davshij baisan bolovch ar huch,nuutsuur tasarsan ni daind yalagdah hamgiin tom nuhtsul bolson gedeg.Ene tal deeree Hund sanaa zovih zuil baihgui baijee.Uuntei adil Hangiin tsereg uls ornoosoo holdmogts buhii nuuts huchgui bolj argaguin erehend gedreg tatdag baijee.
HUngiin tsergiin gol huch ( deer uguulsen yosoor ) morin tsereg ni hungun biee hamgaalsan horomch zuudeg baisan buguud avsaarhan selem jad zuuj baisan bolovch tednii hamgiin gol zevseg ni num sum baijee.Hurdan turgen numiig morinii deerees harvaj huchirheg daisantai uchirval tuunees ali boloh zailshiij ,sul talruu ni ehelj dovtolj buslen haan gol huchiig ni tuvruugee oruulan tsohilt ugdug baijee.
Hayatad morior tatdag dainii tereg baisan ch Hungees umne morin tsereg gej baihgui baijee.Hyatadiin morin tsereg zarim negen jijig ulsuudad baisan ch Hangiin tseregt ter ni uuchuuhen hesgiig ezelj baijee.Tiimees Hangiin tsergiin gol huch ni hund,hungun huvtas buhii yavgan tsereg baijee.Hungun yavgan tsereg ni holiin zaig harvadag harvaach naraas burddeg baijee.Ene ni busleh bolon yavgan tseregtei baildahad asar huchtei baisan bolovch Hun shig heden talaas ni dairan orj irdeg morin tseregtei baildahad asar huch bagatain deer Hungiin numiin hungun sum ni Hangiin sumuus havigui hol tusdag baijee.Hund huvtsas buhii yavgan tsereg ni Hangiin hungen yavgan tsergiig yurnhiid ni hamgaalah uuregtei baijee . Gevch enehuu hoyor turliin yavgan tsereg ni Hungiin morin tseregiin umne huchin muhusduj baijee.

4.Han vs Hungiin zurchilduun
HUn ni hayatadiin dainii ulsuudiin yued hayatadiin hoit ulsuudruu dovtolj yue yue sandraadag baijee.Uunees ni sergiileh gej edgeer hoit tsugiin ulsuud tsagaan hermiig baga bagaar barij Tsingiin Tsin Shi Huandigiin yued ulsiinhaa dotorhi hermig nuraan hoit zugteh hil deeree negdgej negen urt herem bolgon bosgoson baina.Tsi Shi Huandigiin yued Hunnuud Ordos hurtel nevterj Hyatadiin tsagaan herem hurtelhi nutgiin uuriin ezemshil bolgon yue yue tsagaan hermiig davan baildah bolson baina.Uuniih ni niesreg Hyatadiin Tsin shi Huandihaan Meng Tian gedeg janjinar 300 mayangan tsegiig Hungiin esreg ilgeejee.Ene Meng Tian gedeg hun ni anh huuliin bichig bichdeg ordnii hun baijee.MEU 215 ond Meng Tian Ordosoos goviin hoit heseg hurtel Hung shahan gargasan baina.Tegeed terhuu shahan gargasan hesegeeree tsagaan hermiig dahin bairisan baina.GEvch TSi shi Huandig uhmegts Meng Tiand hujaa nar tsaats onoono, etsest ni amia horlojee.趙高(Teukau) gedeg ordnii zahiragch uurniihuu nuluug ashiglan ordnii bolon tsergiin janjin nuluu buhii humuusiig bugdiig ni ustgaj uuriinuu huniig haanaar tavisan ajee.

Enehuu Tsingin tur haymrald orj butarj baih yued Hung udirdaj baisan ni Tumen Shanyu ajee.Tuunii huu Modun ni etsgiinuu amiig horoon Turiin terguun bolj hoit zug baigal umne zug Tangadiig uuriinhuu ersheeldee oruulan torgonii zamiig uuriinuu ezemshil door oruulj dahin ordosiig ezelj tsagaan hermiig davan davshsan baina.MEU 202 ond Hyatadiig negdegej duusgasan Han MEU 200 ond 2hon jiliin daraa Huntai baildah boljee.Anh Hangiin tsereg ni 320 myangan tseregteigeer Hungiin esreg davshjee.Gevch MOdungiin urhind orj Uuliin amand busleltend orj gadnaas buren tusgaarlagdsan baina.Tiimees Hangiin haan Modund asar ih beleg selt beleglej jil bolgon tatvar tuluhuur boljee.BAs Hangiin haanii gunjiig Hund belegleh zergeer dain garahaas zailshiij baijee.
5.Hungiin nuluu doorhi Han
Modungiin udirdlagan door huchirhjsen Hun ni Hangiin turd nuluuluh boljee.JIshee Hangiin udirdlaganaas olon yazguurtanuud tsereg zevsegteigee irj dagaar ordog baijee.Ted Hungiin tuslamjtaigaar turiin erhiig avah,ali esvel hen uur negen ch gesen haan shireend suuhad Hungiin tuslamjguigeer haan shireend suuh chadvargui baijee.Tiimees Hun uuriin tald ashigtai huniig haan shireend suulgah zergeer hayatadiin turiig buren udirdaj baijee.Tedgeer Hund dagaar orson humuusiin neg ni
盧綰( Lu Wan ?) yum.Ene ni Hangiin anhii haan 高祖(Liu Pang buyu Cou di undur uvug jich:ene hunii tuhai deer uguulsen buguud uhseniihen daraa Cou di buyu undur uvug haan gej nerleh boljee) haantai tsug ussun naiz ni baisan buguud MEU200 ond Moduntai baildahad ch hamt huchin zutgej baijee.Gevch Modund dagaar oron Hungiin tuslamjtaigar Hangiin hoit zugt uuriin ulsaa baiguuljee.5 jiliin daraa Hangiin nutagt boslogo garan Boslogiin udirdagch 陳豨 (Chen Shi?)Hungees tuslamj guijee.Ene boslogiig darhad Hangiin haanii tald deer duridsan Lu Wan baijee. Modund uuriin elchee ilgeen Chen shid tuslahgui baihiig guih gesen bolovch tushmeluud ni" Hangiin esreg bidnii daitah bolomj tul Hungees tuslamj iren bosogchtoi negdeh heregtei" gej yatgajee.Uuniihuu HAngiin esreg baildsan bolovch Hungiin tuslamjiig avj chadalgui diilden etsest ni Hund zugtan ochson baina.
6.Dahin Hun ,Hangiin dain

MEU 141 on hurtel HUn,Han ni deerhi baga tsergiin zurchilduuniig ul tootsvol tomoohon dain tulaan hiilgui 60 garui jil boljee.Harin Hangiin 7 dahi haan武帝 (Wu Di)giin yued Han ni hujirhejsen baina.Enehuu haan ni tur zasagtaa ih l zuil hiisen bololtoi(jich zarim zuiliig ni hasav).
Ene haan ni baga baihaasaa neleed Anti-Hun uzel suusan buguud haan shireend suumagts baruun zug tsereg ilgeej Dong Hu(tangad) ulsruu elch ilgeej Hungiin esreg baildah holboo togtoojee.Gevch Dong Hu uls ni Huntei baildah sonirholgui baisan tul enehuu holboo ni buren bielegdeegui baina.Gevch Enhuu elchiinhee tuslamjtaigaar baruun zugiig sudlasan baina.UUniihee tuslamjtaigaar Ferghana(odoogiin huh nuur,tuvd havitsaa)-d tsereg ilgeej uuriinhuu tushits gazraa bolgoson baina.MEU 133 ond Wu Di uurnii tsergiin hamt Hungiin zug dovtoljee.Tednii tuluvluguu ni Hangiin Hoit tsugiin ulsuud Hund dagaar orov gesen hudal tsuu taraaj Hungiin tsergiig tsagaan hermiin dotor oruulan buslen tsohih gesen tuluvluguu ajee.Ene yueiin Hung Modungiin ach軍臣単于(Zhi Yu ali esvel Junchen ?jich ene huni neriig yaj bichehee unendee medehgui ) udirdaj baijee.IInhuu tsagaan herem dotor Hanguud 300 mayangan tseregteigeer huleej baijee.Deerhi huuramch medeeg huleen avsan Junchen Shyunyu 100 mayangan tsergiin hamt tsagaan heremd nevtren orjee.Gevch HUngiin turshuuluud Hangiin tald belchij bui maluud ni hariulj bui hun baihguigni meden Shunyud medeeljee.Uuniig ni sejeglesen Shyunyu hamgiin oiroltsooh yazguurtanii edlenruu dairan orj omgiin udirdagchiig ni olzlon Hangiin nuutsiig medjee.Uuniig medsen shunnyu olzolson omgiin udirdagchaa ter haviihanii haanaar urgumjiluh Hangiin esreg turhiran uuruu tsergee avan gedreg tatjee.Uunii tul Hangiin tsergiin Huntei baildaj chadalgui hoorondoo baildan huchin muhusduh yued ni Hun dahin dovtolj huchiig ni sarniuljee.Iinhuu Wu Di Hung yalah gesen tuluvluguuni ul butjee.Hun Hangiin urhind dahij orohiin argagui boljee. Han Hung yalahiin tuld tsagaan davan baildahaas uur yamarch arga baihgui bolson baina.MEU 129 ond Hangiin haan Wu Di dahin Hungiin esreg tsereg daichiljee.Gevch Hangiin army tsagaan herem davmagts Hungiin tseregt tsohigdon gedreg butsagdan ,dahin huch selben tsagaan herem davah zergeer eeljilj baijee.Zarim negen ni tsagaan heremiig davan 200 km nevtren orj Shanyu bolon omgiin udirdagchidiin huraldaan hiij baihad ni busnuilan heden zuu hun ustgah zereg l Hund hohirol uchruulj baijee.Gevch ene uchuuhen hohirol uchruulsan bagahan bulgiin udirdagch (Wei Qing?) gedeg hunHangiin haan WU Digiin taalald niitsen Hangiin buh tsergiin janjin boljee.
7.Hungiin tugsgul

MEU 128 ond Hun omgiin udirdagch naraa aluulsanii ushuu avahaar Hand dovtolson baina.Gevch terhuu janjin ni Hung nitsaaj chadsan baina.Jiliin daraa terhuu Wei Qingiin uridlagaar Hangiin tsereg Ordosruu dovtolson baina.Ordosdoh Hungiin 24 omgiin 2 omogiig busdaas ni taslan ezeljee.Gevch ter jiliin uvul ni Hungiin haan deer uguulsen Modungiin ach Junchen shunnyu nas barjee.Uuniig ni ashiglaj Shyunnugiin duu Yizhiye ,Shunnyugiin huu Yudang dovtolon Hanruu zugtaalgan uuruu shunyu boljee.Tereer MEU 124 ond tsagaan hermiig davan Hangiin esreg dovtolson baina.Tednii esreg deer uguulsen Wu Dii 30 mayangan tseregteigeer amdan baildsan baina.Hungiin tsergiin gol huch ni(ter yued Hun ni baruun ,zuun gar gej baijee)Baruun tumengiin tserguud baisan buguud Hangiin tseregt anh udaa yalagdal huleejee.Olzlogdson hungiin tsereg 15myangan maliin too heden saya garjee.
MEU 119 ond Hun bolon Hangiin hoorondoh shiidverleh tulaldaan garsan baina.Hangiin tsereg ni 200 mayngan tsereg baijee.Harin Hungiin tsereg ni baruun zuun gar bolon tulaldasan ch Hunnu buren yalagdajee.Uunii daraa ni Hun ni BAruun,Zuun bolon butarj MEU 36nd Baruun Hun odoogiin tangad,tuvdiin nutagt baisan ulsuudad tsohigdon suirjee.Harin Zuun Hun ni ME 48 ond hoit,umned Hunnu gej butaran hoyor huvaagdaj Umned Hun ni Hand dagaar oron Hoit huntei yue yue bailddag boljee.Hoit Hun ni Hojmiin Saynbid ezlegdseneer duussan ajee.


Last edited by Tybolt on Apr.28.04 9:17 pm, edited 2 times in total.

Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Apr.28.04 9:24 pm 
Offline
Эртний Эрдэнэ Гишvvн
Эртний Эрдэнэ Гишvvн
User avatar

Joined: Aug.09.03 9:20 pm
Posts: 643
Location: eh nutagtaa
Aibo-san ta 司馬遷-giin bichisen 史記 hemeeh nomiig unsh daa. Tend yadaj yos zanshilii ni talaar todorhoi medeelel bii.
Hunnu-giin ugsaa omogiin tuhai Miyawaki bagsh ingej helsen yum baina.
"Manai tuuhchid Hunnu-gees ehleed Shanbi, Turk, Kidan zergiig Mongol yum uu, Turk yum uu gej yuunii turuund yalgaj baigaad edgeeriin tuhai duriddag. Harin uund chuhal dutagdal bii.
Yuun gevel, negdugeert ni enehuu anglial ni ugsaa torliig helj baigaa yum uu ali esvel helnii torliig helj baigaa yum uu, ali ni boloh ni todorhoi bish baidag.
Hoyordugaart ni Mongol ch Turk ch hunnu-gees hoishih ued torson (mal aj ahuig erheldeg humuusiig todorhoiloh) ner tomiyo mon. Edgeerees omnoh ued amidarch baisan humuusiig alind ni hamaaragdahiig yaahin helj chadah bilee.
Hel zuin uudnees helsen ch Hunnuchuudiin yarij baisan hel yaria ni odoonii mongol hel turk hel alind ni her oiroltsoo baigaa ve gedeg deer tuuhchid margaldaj baigaa todiihon. Harin enehuu angilal ni 19 dugeer zuunii ued Evropiin hel shinjilgeenii erdemtediin zohioson angilal boloh bogood ted zovhon Enetheg-Evrop helnii bulgees edgeer heliig yalgaj salgahiin uudnees enehuu anglialiig zohioson bilee.
Odoo uldej baigaa Hunnugiin ueiin tsoohon avianuudaas mongol uu, turk uu gedgiig todorhoilj chadahgui. Mon heliig hun torsonoos hoish ezemshideg tul hel bolon ugsaa garliin hoorond holboo baihgui.
Iimees Mongoliin nutagt anhnii uls guren baiguulsan Hunnuchuud soyoliin huvid hojimiin Mongol ulsiin ovog deedes mon gej helj boloh bolovch harin ugsaa garal, udmiin huvid ter chigeeree udamshisan gej arai dugnej bolohgui met sanagdna. Hunnuchuud omno zug bolon baruun zug ruu udaa daraa shiljin amidarch irsen. Mon mal aj ahuig erheldeg humuusiin zohioson uls gurnii udirdagchid bolon tuunii door baisan humuusiin ugsaa udam ni zaaval neg baidaggui baisan yum."

Sorry for may bad translation. :(
Tuuhiin tuhai barag anh udagaar bichij baina. Er ni mgliin tuuhend maaash taaruu yum. Bulterch baigaag mini uuchlaarai. :D

Hasumi basgh "Shiliin galzuu baatariin ug hellegiin tailbar" hemeeh nomon deer hunnugiin zanshiliin tuhai sonirholtoi yum helj baisan.
Hunnuchuud geree barihdaa zuun zugt handuulj baridag baisan gesen. Ene ni yu gesen ug ve gevel zuun zugiig erhemledeg baisan gesen ug bolno gene. Harin sharin sashind zuun zugiig muu zug gej uzdeg baisan. Tiimees sharin shashin orj irsenees hoish zohiogdsan tuulis deer mangas zuun hoit zugt amidradag bolson yum baina gej baina lee. Herev Mangas baruun hoit zugt amidarch baival ter tuuli ni mgld shariin shahin orj irehees omnoh huvilbar boloh bolov uu gesen taamaglal devshuulj baisan. Uigurjin usgeer bichisen nom ch bolno gevel bi ene nomiig tand zeelj bolno shuu.

Er ni ta Okada Hidehiro bagshiin "Chingis haan" hemeeh nomiig unshival zugeer boloh met.

Za, za yostoi bulterch baih shig.
Bye

_________________
minii huvi zaya haashaa ...


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Apr.28.04 10:48 pm 
Offline
Asuult Precious Member

Joined: Dec.23.03 7:48 pm
Posts: 2216
Sayako san minii umnees hariulj ugsund mash ih bayarlalaa.
Bi neg japan hunii sitiig ashiglaj baga zereg zuil taniltsuulya.Iluu todorhoig sudalj baij bichihgui bol hudlaa bultersen boljihno.
Angliar Hung orchuulahdaa Hunna-Confederation gej orchuuldag gene.Ene ni Hun ni neg undestenees togtson undesten bus olon yanziin undestenii niilber tsogts baidliig iltegsen zuil gehed bolno.Gevch Shunnyu yum uu yazguurtanuud ni ugsaa zalgamjilan tsusnii holboo baisan tul yamarvaa negen hel gol hel ni baisan ni gartsaagui.Tiimees ter heliig odoohondoo "Hunnu hel" gej uzye.Ingeed "Hunnu hel"iig baga zereg sudlah gej uzye.
Tuuhend uldsen tsuuhen ugnuudiig turk heltei haritsuulya(jich ta buhen yamarvaa negen mongol ugtei adil baij boloh esehiig mongol heltei haritsuulj uzeeree)
Hunnu hel ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
1.Blamir Hunnugiin negen aldartai haaniii ner ...........Bala (huuhed)+Mir (Haan)
2.Dengizik Atillagiin huugiin ner Mongol helnii Tenges gedeg ugtei oiroltsoo bas turk helnii dalain davalgaa
3.Oniki(Onegesios) Hungiin tesrgiin janjiniin ner ...Turk helnii 1=On 2=iki
4.Csaba atillagiin huugiin ner Turk heleer honi hariulagch
5.Atakam Hungin neg omgiin udirdagch Turk heleer Ata (uvug etseg) Kam (buugiin shashinii hun)
6.Eskam negen hunii ner Es =us(tolgoinii)
7.Ayabars turkeer sar ali esvel tsagaan bars= mongol helnii bar(amitan)
8.Tengri(hunnu heleer tenger) medeej tailbaraltgui
9.Kut(hunnu heleer huch) ......
10.Kiz (hunnu heleer ohin)........turkeer ch adil utgatai bololtoi.
11.Buyu (id shid)
Orda(Tsereg, ordon)
Bori(chono)
Kilic (selem)
El(uls)
Edgeer ugs ni hayatadiin tuuhiin zohiol bolon Europruu nuudelsen Hungiin uldeesen sudruudaadad baidag ugnuud yum baina.

Endees yaj dugnelt hiih ni minii huvid hetsuu yum shuud ene hedhen ugeer ali esvel mongol ali esvel turk gej heleh ni uneheer buu med.Bas deerees ni Europiin Hungiin hel ni MOngold baisan Hungees her zereg yalgaatai baisan be? gedeg ni sudlagdaagui bolohoor deerhi ugnuudiin zarim neg ni Europiin Hunguud nuudelehdee turkuudees avsan baij ch boloh yum.Harin suuliin 8-ias hoishhi ni hyatadiin tuuhiin survaljuudad baisan ugnuud bololtoi.
jich iluu todorhoi bas turk hel bolon mongol helnii haritsuulsan zuils edgeeriig unshih sonirholtoi hun baival iishee orj sonirhono uu(jich japan deer )http://homepage3.nifty.com/rosetta_stone/wissenshaft/hunna1.htm


Last edited by Tybolt on Apr.29.04 4:13 pm, edited 1 time in total.

Top
 Profile  
 
 Post subject: HUN+NU (Bool)
PostPosted: Jun.14.04 3:45 pm 
Offline
Asuult Precious Member
User avatar

Joined: Jul.31.03 10:30 pm
Posts: 2876
Location: hIGh aNd dRY
zyaaak,,

manai MGL chuud tuuhee bichij uldeehdee tun hoirgo esvel bichdeggui esvel bichsen ni ustgagdsan (HARHORIN iig hyatad tsereg tuimerdehed) aj. tiimees odoo bid haanaas tuuhee medej avdag ve geheer HYATADaas l medej avna bui zaa...

HYATAD iig bid hujaa gedeg hujaa gedeg ni tsagaach gesen hyatad ugnees garaltai duudlaga ni nileed guivsan ajee. tegeed ergeed heleh gesen tuuh ruugee oryo

Hujaa gej duuddagtai ijil hyataduud hoid zugiin HUn iig HUNNU gej duudag baij NU dagavar ni bool gesen utgatai buguud hervee bid HUN baisan bol mjedeej hereg uuriin neriin hoino BOOL gedeg ugiig zalgalguigeer HUn gej duudah ni gartsaagaui buizaaa... MGL chuudiin uvug ni chuham HUN chuud baisan gevel abs ergelzeetei asuudal sain togtoogoogui baij taamgaar yarih ni buruu baih gej bodnom tegeheer HYATAD shig ahui amidralaa avch yavdaggui an goroo, mal adguulj amidardag, nutagaa bainga selgen nuuh irged Hoiguur amidrah boljee... HAN HUN 2 ni ingej uussen tuuhtei yag l YUN YAN gedeg bilegdel shig sanaa ni bas endees garaltai gej bi boddog bolovch lavtai sudlaj chadaagui baigaa bolno...!!!

TURK naiz chene bol zugeer avantyurist mayagaar yarij baina gej bodoj baina harin ch esregeeree MGL oos nuusen TUREG aimguud shuu dee... olon olon nuudelchin aimguud HOLBOO baiguulahaaraa huchirhegjij ter zadrahaaraa HYATAD ad HAN d yalagdaj baisan baih yum ... tuhain NUUDELCHIN AIMGUUDIIN holboonii zonhilogch eshul tsum bolson aimagiin nereer tuhain ulsaa nerlej abisan baih yum ternees bish TURAG uud bugd nuugeed ustaad daraa ji UIGAR garch rsen gevel ineedtei hereg boloh bishuu!!!

ESVEL HUN chuud zadraad umnud umard bolood UMARD ni zadarch 1 ni nuugeed orgui hooson tal gazar uldeheer ni SUMBE nuuj irsen gej uu??? UGUI gej bodoj baina... CHINGGIS MONGOL yanzguurtai aimguudaa ehelj negtgesej MGL ulsiig baiguulj daraa ni TUREG garaltai hereed naiman aimguudiig JUJAN, HYATAn garaltai tataar uudiig (end garal uusel deer ni aldsan bol zalruulj ugnu uu) negtgen hamag MGL iig baiguulsan bus uuu tegeheer tanai TURK naiz bol jinhene uuruu tuuhee meddeggui yum baina... ter TUREG aimag nuusen ni TURK SELDJUKuudiin huchirhegjsen uyetei davhtsdag yum shtee ...


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Jun.17.04 12:46 pm 
Offline
Халих Хvслийн Жигvvр Гишvvн
User avatar

Joined: Dec.09.03 9:06 pm
Posts: 1850
Location: Hairiin narsan togol...
Mongoloid Mongol 2 oor. Mongoloid dotroo bidnii Mongolchuud hoit nanhiad (hoit hyatad) gedeg angilald ordog. Turkuud Mongoloid baisan ni oilgomjtoi. Mongoloid bolgon Mongol baihgui biz dee?

Manzon -ii heleed baigaa ovching Mongolism gedeg. Gehdee ene ovchnii neriig sayahnaas ooroor nerlesen shig sanagdaad baina.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Jun.17.04 8:18 pm 
Offline
Asuult Precious Member
User avatar

Joined: Jun.02.02 11:54 pm
Posts: 2203
Location: Haa saigyi
Detective-iin zov. Dawn-ii syndromiig urd n mongolism gedeg, ovchtonyydiig n mongoloid gedeg baisan. Gehdee ene bol albaar neg ih mongolchuudiig doromjloh geed hereglej baisan zyil bish, zygeer azi tsaraitai garuud torood baidag bolhoor n azi hymyysiig niited n mongoloid gej hevshsen baisnaas yydsen yum. Enenees bolood odoog hyrtel zarim gazar "mongol" gej haraal maygaar heregleh n bii, gehdee ene n bidentei bus ovchontei l holbootoi, bas deer n iimerhyy yum er n oiriin yed yndsendee ygyi bolood duusaj baina.

Altain yazguuriinhan hoid nanhiad buyu nordsinid gedeg bol harin shaaal hudlaa. Nanhiad nar dotroo hoid, dund, omnod gej huvaagddag yum (za yag yas yuman deeree ene bol racist chigleliin germanuudiin hiij baisan huvaaltuud shyy dee), bid nar bolhoor hoid mongoloid geed ed naraas oor bylegt ordog. Yag mongolchuud bol tov-aziin typ gedegt n bagtana. Tyregyyd, zarim hamnigan, bas bus sibirchyyd omnod baigal, sibir ene ter geed bas bus huvaagdana. Anthropologiin huvid ch, genetikiin huvid ch hujaa mongol hoyr n ali deer salsan gedeg n togtoogdson zyil. Harin yag hezee salsan yum bol? Caucasoid, mongoloid nar 40000 jiliin omno salsan gej baigaa, harin 10000 jiliin omno hoid mongoloidiin torh yndsendee genetikiin huvid togtson baisan, tiim bolhoor 15000-20000 jiliin omno salsan bolov uu? Byy med. Yamar ch baisan bid nar ter hoorond n ugr finnyydtei urag torol bolj amjaad, amerik uruu zarim heseg n nyysen, hujaa nar ter hoorond yagaad ch yum kavkaziinhantai neg helnii bylegt bagtaad amjchihsan, zyyn azi uruu harin ted omno zygees orj irsen baigaa yum daa.

Tyregyyd bas shuud mongoloid baisan gedeg bol hudlaa. Yamar ch baisan odoogiin baigaa medeeleleer bol mongoloid, caucasoid nariin yag holits gej l garaad baigaa. Minii bodloor ed nar anhandaa caucasoid baisan baih, tegeed Hynny nar yuechji ene teriig daraad ted nartai iheehen holildood ter dundaas n tyregyyd yyssen baih, odoogiin utgaaraa. Hynnygees omnoh yeiin bulshuud ihenhdee caucasoid gavalnuud baidag, bas genetik tyregyyded mongoloid er gen, caucasoid em gen olood baidag. Odoogoor tyreg ugsaatnuudiin 60% caucasoid, 30% turanoid, 10% n mongoloid baina.

Hynny nar yag ene ter baisan gej heleh hetsyy. Yamar ch baisan mongoloid baisan, hel n altai hel baisan. Minii bodloor er n ter gurvan yazguuriin ovogoo toirson olon yanziin garaltai holimogduu maygiin hymyys baisan bolvuu. Mongolchuudiin ch tyregyydiin ch ali aliniih n ovog deedes adilhan hemjeend l baisan baih.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Jun.29.04 2:22 pm 
Offline
Asuult Precious Member
User avatar

Joined: Jun.02.02 11:54 pm
Posts: 2203
Location: Haa saigyi
Aibo wrote:
Biotechnology sain unshaach gej husie.

Nu gedeg ni BOOL gesen utgatai ug. Hun (chuud?) zadraad 2 huvaagdan baildahad 1 heseg ni hytadad dagaar orj baijee. Dagaar orson uls yamar olig baihad BOOL gej duuduuleed, ter chigtee HUN aimgiinhniig HUN-NU gej duuddad bolson gedeg. Oros Hyatad 2-g dagaad mongolchuud bid bas HUN-BOOL gej duudaad baigaa ni demii l sanagdah yum.
Minii anzaarsnaar Japan, German geed olon ornii erdemted HUN gej duuddag.


zass, chi ooroo yum unsh. Negt, ter hymyysiig yag Hunnu gedeg baisan ygyi n ergelzeetei. Hujaa nar l Hsiung-nu gej neg hychirheg gyren baiv geel bicheed baidag, oor eh yysver baihgyi. Oorsdoo olon yanziin hee ugalz, goy goy yum, hyyr bulshaa yldeesen mortloo bichsen yg neg ch yldeegeegyi hoino ooriigoo yu gedeg baisniig n taahaas oor argagyi.

Hoyrt, Hun-nu gedeg baisan gej yzvel Hun n medeej hun, nu n olon toonii dagavar bolno. hujaagaar nu n yamar utgatai baih n hunnu nart ch bidend ch yamar padlii baina? Odoo ch gesen mon-gu geel duuduulaal yavj l baigaa bizdee, teglee geed bid nar emzegleed baih bol shal utgagyi yum bishyy.

Bas evropchuudiin "Hun" buyu huns - hunnen geed baidag ulsuud chin hunnu chuham mon yy bishyy gedeg n ch batlagdaagyi, ted naraas 200-300 jiliin daraa l evropd garch irsen, er n evropiin aziin hunnu gej hoyr tusd n avch yzdeg yum.

Germanuud er n aziin tyyhiig bichih gej tamtagaa aldsan yum hiitsen baidagshtee hehe. Gehdee syyliin yed saijirch baigaa biz. Evropdoo ungar, frants n ene talaar sain.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Jun.29.04 3:28 pm 
Offline
Asuult Precious Member

Joined: Dec.23.03 7:48 pm
Posts: 2216
Aibo wrote:
Germanuud muu baidiim baij.
Hungary, France ni tegvel Hun gediimuu Hunnu gediimuu?

Japanuud jiriin uyedee ter Mongu (Japanaar Mouko) gedeg hanziig ashigladaggui. Japanii helnii bagsh tailbarlahdaa utga ni oliggui hanz bolohoor ashiglahgui ni deer gej baisan. Tybolt bas heleh biz.

Hunnug HUnchuud yag uursduu yu gej duuddag baisan ni buu med.Yamar negen survalj baidag yum uu?Gehdee hayatadaas busad hel yalangya angli hel deer Hunna-Confederation esvel Hunnic,Huns gej orchuuldag yum shig baina.匈奴 gedegiig hyataduud Hunchuudiin hereglej baisan hel deer bish hujaa nar uursduu Hunnuchuudiin tegj duudaj baisan uchraas tegj temdeglej baisan baih,Jishee ni bid nar Chinag hyatad gedeg shig.Hen ch Chinag Zhingua geed nerleed baihgui baih.Tohioldoloor Hunnuchuud Hsuing ch yum uu deerh shig utga buhii ug bolgoj temdeglesen gedeg ni yuruusuu unemshil baihgui.Solongosuud Korea bish gedeg shig yum boloh geed baina.Mongu gedeg ug ch gesen ertnii bulaan ezlegchid gesen utgaar Huntei holboj ugsun baih.dashramd ni 匈奴 ug hujaagiin XIa dynastiigiin suulchiin haan Jiegiin huuhdiin ner Chunweigees garaltai gej bichsen zuiliig unshij baisan.Chunwei(Xynyu) Hund zugtaj ochood Hungiin noyonii ohintoi toi suusnaas hoish Chunweiguun zugtsan uls gedegees Xsiung hu gej nerlesen gej bichsen baisan.Unen hudliig ni buu med.suulruugee tedgeer uls ni hyatadiin dynastuudiig dairah bolson tul 匈奴 gedeg hanziig heregleh bolson gej bodoj baina.
Iimerhuu zuilees Xsiung hu gedegiig nanhiaduud nerlej baisnaas Hun chuud uursdiiguu nerlej baisan ner bish gej bodoj baina.
Mongugiin tuhaid 蒙古mengug alban yosoor japand heregledeggui.


Last edited by Tybolt on Jun.30.04 1:19 am, edited 2 times in total.

Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Jul.14.04 3:46 pm 
Offline
Гялалзах Одны Гялбаа Гишvvн
Гялалзах Одны Гялбаа Гишvvн
User avatar

Joined: Aug.17.03 5:32 am
Posts: 272
Location: aZ jargaliin aral deer
Darts wrote:
hunhuuzuud gedeg chini urd zugiin deeremchid biz dee.
Olon turk xun manaix 2000 jiliin umnu tanai xajuud baij bgaad odoogiin bgaa nutagtaa nuuj irsen gej xeldeg.Yamr ch bsan neg garaltai ni unen.Chixer,arslan gedeg ugnuud turk xelend yag xeveeree bdag.


MOnogolchuud hyataduudtai suugaad erliij bolood ter erliizn dahij hyatadtai suugaad hurliiz bolno hurliiz n hyatadtai suugaad hunhuuz boldog zanshiltai yeoronhiidoo hunhuuzuud bol hatad mongoliin erliizuud ted tuhain uyiin hayadiin hel mongolin hel orchmoor amidarch baisan humuus bas ih deerem hiideg bsan uim shig bgaa uim. :redface:
Yern hunuug turk oorsdoosoo uuseen geed baigaa n batalgaa baihgui hervee deer yed zergeldee amidardag baisan uim bol yaagaad turk mongolchuudaas uussen bj bolohgui gej.Yern tuunchdiin uzej baigaagaar MOngolchuud turkees useegui bogood mongoliin turg undestch turk undestentei haamalgui gedeg uim bna lee.Harin korea chuu mongolchuu hoyor adil udam ugsaanaas uusch hogjson bj magadgui korea chuud nuudeldeggui baisan shaltgaan n hayatadiin soyold ih oirhon baisan bolhoor tednees suuraltsaad suurin uls baiguulsan bj magadgui.Tuuhees uzehed Ert deer yed odoogiin manchuria deer chin mongol solongoschuudiin hel heleldeg baisan uim bish uu?. 8O harin ter chiher gedeg ug tiim deer yed badaggui baisan gej bodoj baina. :angel:


Top
 Profile  
 
 Post subject: My opinion
PostPosted: Aug.10.04 8:02 pm 
Offline
Гишvvн
User avatar

Joined: Jun.10.04 9:22 pm
Posts: 978
Tsever vndesten gedeg bol abstract oilgolt. Vvniig standartchilsan hemjilt odoo boltol garch ireegvi baina. Irehchgvi. Bidnii biologiin ovog deedes bol hvnnvchvvd geheesee ilvv Tov aziin nutag deer amidarch baisan nvvdelchid gevel onovchtoi. Za yahav alin negiig ni songo geh ym bol ali genotype davamgailsan baina gedgeer ni togtoovol onovchtoi. Hvnnvvchvvd bol odoogiin mongolchuudiin genofond-iig vvsgehed todorhoi hemjeegeer huvi nemree oruulsan bolhoos bish dangaaraa mongolchuudiin ovog bolson gevel het oroosgol yavdal bolno.

Minii bodloor mongolchuudiin "davamgailah" ovog deedseer Dunhu-nariig nerlevel ilvv onovchtoi. Hvrel zevsgiin vyed mongoliin nutgiin ihenh heseg deer amidarch baisan hvmvvsiig Dunhuchuudtai ijil baisan gej vzdeg. Hvnnvvgiin ezent ulsiin bvreldhvvnd Dunhu-chuud baisan. Tegvel Dunhu naraas mongol helten aimag boloh Uhuani, Sianbi-nar garaltai biz. Hvnnvv nariig baruun zvg ruu nvvsnii daraa vldsen heseg ni sianbi nariin bvreldhvvnd orson. Tegeed ene heseg ni udalgui uussaniig bodhod Sianbchuudaas tooni huvid tsoohon baisan bolotoi. Tegeed ch Ordos-iin belcheeriin daatsiig, Dunhu-iin nutgiinhtai haritsuulhiin bol hvnnvv nar ugaasaa hvn amaar dunhu naraas ilvv garah ni ergelzeetei.

Ene taamgiig vnen eshiig ni shalgah neg ym baina. Ene ni Hvnnvvchvvdiig, Dunhuuchuudtai genetic-iin huvid yalgaatai baisan uu vgvi yu gedgiig togtooh. Gehdee hvnnvv-iin sample-aar ordosoos oldson deejvvdiig avsan ni deer bolovuu uchir ni mongoloos oldson buyu ezent gvrnii irged dunhu nartai holildosn baij boloh taltai. Endees baruun zvg nvvsen hvnnvvchuud genetically, ordos-iin orignal hvnnvvchvvdees yalgaatai bolson baih taltai gesen dvgnelt garch baina. Tegheer:

- Ordosoos oldson hvnnvvgiin yasnuudaas yalgasan DNA-g (Mongoloos oldson hvnnvvgiin oldvoruud dunhu-nariinhtai holildson baij boloh taltai tul sudalgaand ashiglaad demii)
- Dunhu nariin bulshnaas oldson yasnuudiin DNA-g
- Odoonii mongol hvmvvsiinhtei haritsuulj vzeh hergtei

Tegeed vr dng ni bvdvvbchilbel:

- Herev ene 3 ijil baih ym bol - Margaad hereggvi Hunnu nar bidnii ovog deedes gej bolno. Gehdee tyurk helten baisan gesen dvgneltend ilvv dohno. Uchir ni logically biology-iin huvid neg type-nd baisan Hvnnvv Dunhu nariig zaaglaj baisan ym gevel helnii asuudal bolno biz.

- Hvnnvchvvdiinh davamgailj, oooroor helbel odoonii hvmvvsiinhtei nt/seq ni ilvv tostei baih ym bol: bidniig vvsgehed Hvnnvvchvvd davamgailsan- Bidnii ovog deedes Hvnnvv

- Dunhu-chuudiinh davamgailj baih ym bol Oilgomjtoi, deer bichsen taamaglal batlagdaj baigaa ni ter. Logikoor bodood vzhed ch gesen svvliin vers garah magadlal ilvv ondortei. Ingevel tegeed Gypsy ch tsaad muu janissary-iinhaa amiig taglahad hangalttai bolno biz. Yer ni tsaadahdaa Sianbi-iin talaar sanuulchihad l tegeed barag am ni boglorno doo. Bvr ih ym yariad baival "hvnnvgees hamaagvi hojuu, XIII zuund vvssen Ottoman turk, yaj oorsdoosoo ahmad, XI zuunii hiad amgiin ovog deedes boloh ym be" gej vgiig ni mushgi.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Oct.03.04 7:21 pm 
Offline
Asuult Precious Member
User avatar

Joined: Dec.23.02 3:43 pm
Posts: 4731
neg nomnoos ishlel avch taviya
Hunnu (Manai Ernii Omnoh 209-mania ernii 93 on)
garal: hunnu nariin tuhai meo 5r zuuni ue.es tuuhend iluu garah bolson bogood MEO 209 ond hunnu odoogiin mongoliin nutgaar tovoloron baiguulagdaj ankhnii ugsaatnii tor yosnii ulamjilal togtson bilee.
hunnu gedeg ner hyatad tuuh sudart Suynnu hemeen nuudelchin aimguudiig nerlej baisanaas garchee tedgeeriig dotor ni Lin-hu, Dun-hu gej yalgadag baij. doktor J.Batsuuri bichehdee : mongolchuudiin geniin san golomt Hunnu ulsiin nutag devsger, tuunii uls turiin tovtei yav tsav davhatsaj baigaa yavdal onoogiin mongolchuudin geniin sangin golomt yamarch baisan asiad hamgiin turuun tor ulsaa baiguulan garch irsen hunnu naraas ovolon garch irsen bolohiig todorhoi haruulj baina gejee
nutag devsger: hunnu nariin hil hoid talaaraa baigal nuur, omnod ni tsagaan herem, baruun hil tavagtain nuruu, zuun hil ni solongosiin hoig baijee
hunuugiin hujirhegjilt:
moduni 209 ond shanuy (sain) haan bolj hunnu ulsiig undeslejee
zuun zugt dornod hu baruund dornod turkestan omnodd ordos aimaguudiig ooriin zahirgaandaa oruulj todiigui MEO 198 ond Han ulstai nairamdaliin geree baiguulj 50aad jil-n tursh Han uls Hunnu nart torgo taria buudai altaar alba barij baisan baina. Tuunchilen Hunnu nar Ih torgoni zamiig hyanaltdaa bailgaj baiv.tiimees ch zarim gereend Han Hunnu bol horsh zergeldee tom uls mon gej bichij baijee.gevch gadaad dotoodiin zorchiloos bolj MEO 53 ond huch sularch (dain) MEO 48 ond AR OVOR gej 2 huvaagdsan baina.uunees hoish govios uragsh omnod hoishih ni umrad hunnu boljee. Omnod heseg ni Han ulsiin haraat bolson bogood ME 37 ond Umradiin 58 aimag Omnod Hunnud dagaar orj baidal ulam hundersen. Urid zahirgaand baisan Syanbi Dinlin Usun zereg aimaguud Tan ulstai huch havsaran dovtolsonoor ME 93 ond Umradiin gol huch Syambid ezelegdej zarim ni baruun zug nuudelsen baina.


A.Amar, Mongolin tovch tuuh, ub, 1989
D.Gongor, Halh tovchoon 2 boti UB, 1978 zereg nomnoos avlaa


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Oct.03.04 7:25 pm 
Offline
Asuult Precious Member
User avatar

Joined: Dec.23.02 3:43 pm
Posts: 4731
Delhiid baihgui hunnu sudlal mongold l baidag yum gesen shuu!!!yagaad gevel sudalj sonirhoh yumnii 80% mongoliin nutag devsger deer baidag uchiraas!!!


Top
 Profile  
 
 Post subject: Хvннv
PostPosted: Oct.07.04 12:40 am 
Offline
Рок Гишvvн
Рок Гишvvн

Joined: Jul.20.04 7:29 pm
Posts: 364
Хvннv гvрэн байгуулагдсан нь
МЭЄ III зууны сvvлчээр Монгол нутагт Хvннv аймгуудыг нэгтгэсэн хvчирхэг улс байгуулагджээ. Тvvний vндэслэгч нь Тvмэн шаньюйн хvv Модун байв. Тэрээр эцэгийн Хятадад алдсан ордос нутгийг эргvvлэн авчээ. Мєн умард зvгийн нvvдэлчин олон аймаг дин-лин, зvvн хєрш дvн-ху нарийг удаа дараагаар нэгтгэн, баруун зvгийн аймгуудыг довтолж байжээ. Модун шаньюйн vед Хvннv гvрний шинжтэй болж Хан улстай эн зэрэгцэх болов. Модун МЭЄ 200 онд хятадийн 300 мянган цэргийн довтолгоог няцаан Хан улсын хаан Гао-ди-ийг(206-194) Пинчин хот (одоогийн Дайтун) орчимд долоо хоног бvслэн байлдаж, Хvннv нар энэ тулаан Хан улсаас эрс хvчтэйгээ харуулжээ. vvний дараа МЭЄ 198 онд Хан улс Хvннv улстай найрамдлын гэрээ байгуулжээ. Энэхvv гэрээ ёсоор Хан улс, Тvмэн газрын Цагаан хэрэмээс хойшхи газрыг хvннvгийн хаан захирахыг хvлээн зєвшєєрсєн ба хэрэмээс урдахь хэсгийг Хан улсын хаан захирахыг Хvннv улс мєн зєвшєєрчээ. Энэ тухай Хан улсын нэгэн айлтгал бичигт: " Урт хотоос (Цагаан хэрэмээс) хойш нум сум барьсан улс Шаньюйн цаазийг дагасугай. Урт хотоос дотогш дээл малгайт улсыг би захирсугай " гэж Хан улсын хаан хvлээн зєвшєєрсєн гэжээ. vvнээс гадна Хан улс жил бvр Шаньюйд алт, магнаг торго, тариа будаагаар алба барих vvрэгтэй болжээ. Ийнхvv Хан улс 50-иад жилийн турш Хvннvд алба барьж байжээ. Модун шаньюйн vед Хvннv гvрний нутаг дэвсгэр ємнє зvг цагаан хэрэм, ордос нутаг, умард зvгт Байгаль нуур, баруун зvгт Ил тарвагатай, Синьзян, дорно зvгт хойд Солонгос хvртэл уудам их болжээ.


Хvннv гvрэн бутарч мєхсєн нь
Хvннv гvрэн эдийн засгийн нэгэн бат бах суурин дээр vvсэж тогтсонгvй, харин хvннvгийн язгууртан нарийн зэвсгийн хvчээр нэгтгэсэн, хоорондоо холбоо хэлхээ султай, нийгмийн янз бvрийн шатанд байсан аймгуудийн хэврэг нэгдэл байжээ. Ийм учраас Хvннv гvрэн удаан хугацаагаар оршин тогтнож чадсангvй. Зэвсгийн хvчээр нэгтгэсэн олон аймаг хvннvгийн захиргаанаас гарахыг тэмvvлэн ямагт тэмцэл хєдєлгєєн єрнvvлж байсанаас гадна, хvннvгийн язгууртаны дотор эрх мэдлээ булаацалдсан тэмцэл улам хvчтэй єрнєж байв. Энэ нь Хvннv улс задрахын бас нэгэн шалтгаан болжээ. Хан улс єєрийн умард хєршийн байдал ийнхvv тохигvй болсныг ашиглан тvvнийг сулруулах, бvрмєсєн бут зохих арга явууллагыг улам идэвхтэй эхэлжээ. vvний нэг жишээ нь МЭЄ 140-86 он хvртэл Хан улсын тєр барьсан У-ди хааны vед Хvннvг ганцаардуулах нарийн боловсруулсан бодлогыг гурван чиглэлээр явуулжээ. Тvvний 1-рт:
Хvннv нарыг ордос нутгаас хойш хєєж, тэнд "Таван харьяат улс" гэгч нэрийн дор нvvдлийн иргэдийг авчран суулгаж, хvнvгийн ємнє захын vржил шимтэй хэсэг нутгийг халхавч болгон хувиргажээ. "Тvvний сайн эн тариаланг булаавай" гэж Хан улсын нэгэн сайд хаандаа айлтгаж байснаас vзэхэд хvннv нарыг газар тариалангийн гол нутгаас нь салгасан ажээ.
Хан улс Хvннvгийн зvvн хєрш Солонгосийг дайлж, Хvннv, Солонгосын хэдэн халхавч газрыг байгуулж, Хvннv улсын зvvн этгээд мєрийг тасалжээ. Мєн Хvvннvгийн баруун талд байсан Фергана хавийн хавийн Давань улсыг Хан улс эзэлэн Дорнод Туркстаныг дайлж Yсvнь нартай холбоо тогтоож "Хvннv улсын баруун мєрийг…" тасалжээ. Энэ бодлогийн vр дvнд "Шаньюй сая ганцаар болоод говиос хойш газарт хол зайлж дєрвєн хязгаарт хэрэггvй болов" гэж мєнхvv сайд айлтгалдаа бичжээ. МЭЄ 50 орчим онд хvннvгийн язгууртаны тэмцэл улам хурцдаж нэгэн зэрэг таван шаньюй сууж дотоодийн самуун улам даймжирч, нэгдэл нь суларч, задарч байжээ. Энэ vед хvннvгийн язгууртаны дунд vзэл бодлын Хятадад дагаар орох, тусгаар тогтнолоо хамгаалах гэсэн хоёр урсгал гарч, эдгээр урсгалыг ах дvv
Чжи-чжи, Хуханье толгойлж vvний vрээр МЭЄ 53 онд хоёр хэсэг болон бутарч Хуханье тэргvvтэй хэсэг нь Хан улсын харьяат болж говийн урд гарч Цагаан хэрэмийн араар нутаглах болжээ. Чжи-чжи тэргvvтэй хэсэгт хvннгvийн ихэнх нь байсан боловч Хан улс ба Хуханьегийн цэргийн довтолгоонд байнга нэрвэгдэн шахагдсаар байсан тул Чжи-чжи шаньюй сvvлдээ зєвхєн єєрийн харьят цэрэг ардаа авч баруун зvг нvvдэллэж Алтайн нуруу хавиар нутаглаж, Хvннv улсын харьяанд урьд нь байсан Гяньгvнь зэрэг аймгvvдыг дахин єєртєє нэгтгэн авчээ. Тэгээд Yсvньтэй удаа дараа байлдаж байсан Кангюй улстай холбоо тогтоож Yсvнь ба Хятадын єнгєлзєлийн няцааж байжээ. Мєн vед Хан улс Хvннv улсыг бvрмєсєн устгах зорилгоор дайтаж, уг тулаанд Чжи-чжи алагдж, Тvvний харьяат Хvннv нар алс єрнє зvгт зайлан нvvхэд хvрсэн нь IV-V зууны "Их нvvдэл" хэмээн тvvхэнд тэмдэглэгдсэн том vйл явдлын эх vvсвэр нь болжээ. Хан улсын хараат, Цагаан хэрэмээс ємнє нутаглаж байсан Хvннv нар Хан улсын элдэв бодлогийн эсрэг тэмцэл єрнvvлж, улмаар хоорондоо зєрчилдєн дотроо Єрнєд Хvннv Умард Хvннv гэж хоёр хэсэгт хуваагджээ. Єрнєд Хvннv говиос ургаш нутаглаж, Хятадын хараат улс болжээ. Харин Умарт Хvннv тусгаар байдлаа хадгалж vндсэн нутагтаа vлджээ. МЭ 37 онд Умарт Хvннvгийн 58 аймаг Ємнєд Хvннvд дагаар орж Умарт Хvннvгийн байдлыг улам доройтуулав. Энэ байдлыг Хан улс ашиглан Ємнєд Хvннvтэй хvч хавсран урд талаас нь довтолж, урьд хvннvгийн захиргаанаас нэгэнт гарсан сяньби, дин-лин, vсvн зэрэг аймууд зvг бvнээс нь хавсран цохижээ. Умарт Хvннvгийн зарим хэсэг нь баруун зvг нvvж, гол хэсэг нь МЭ 93 онд сяньбид эзлэгдэн тус улсын харьяанд оржээ. Ийнхvv 300 гаруй жил тєв азид ноёрхож байсан Хvннv гїрэн мєхжээ. Хvннv гvрэн нь монгол аймгуудыг нэгтгэсэн Тєв Азийн хvчирхэг улс байсан бєгєєд тvvний нийгэм, улс тєрийн хєгжил, соёл, ахуй амьдалд гарсан ололт дэвшилтvvдийг хvннvгийн дараа Монголд ноёрхолоо тогтоож байсан олон аймаг улсууд уламжлан авчээ.




Иймэрхvv л юм болсийм шиг бна лээ шт


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Oct.09.04 2:35 pm 
Offline
Хэлээд баршгvй их цолтой
Хэлээд баршгvй их цолтой
User avatar

Joined: Oct.08.04 1:35 pm
Posts: 475
Location: Монгол орондоо
Sain baitsgaana uu erhem forumchid aa?
Hunnu gedeg ugiig hyatad heleer xiongnu 匈奴gedeg bogood mongol heleer zerleg bool gej orchuulj boloh yum.
Sumbe hyatadaar syanbi-xianbei-鲜卑 gedeg.Uuniig mongolchilboos xian gedeg n shine gesen utgatai bei gedeg n 1-door,doord 2-gutamshigt,jigshuurt gesen utgatai yum.Minii bodloor bol shine doodos gej buuj baina.Hunnugiin daraa huchirhegjin tovoison Sumbe aimgiin heriig hyatad helehd ingej bichjee.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Oct.09.04 8:09 pm 
Offline
Хэлээд баршгvй их цолтой
Хэлээд баршгvй их цолтой
User avatar

Joined: Oct.08.04 1:35 pm
Posts: 475
Location: Монгол орондоо
Sonirholtoi n hyatad heleer odoogiin ungar majarig xiongyali- 匈牙利 gedeg.
Hunnug xiongnu-匈奴 geh ba ehnii hanz useguud n adil yum.
Angli heleer hun-hungaria shuu dee.


Top
 Profile  
 
 Post subject: Re: ХYННY
PostPosted: Nov.22.04 5:16 pm 
Offline
Asuult Precious Member
User avatar

Joined: Jun.02.02 11:54 pm
Posts: 2203
Location: Haa saigyi
Tricker wrote:
Biotechnology wrote:
Gehdee hunnu sudlal mongold yndsendee ynen jijighen, hymyys ene talaar sudlah tusam mongol baisniig n batlah ulam ih barimtuud garch irne biz. Yalanguya genetikiin huvid yamar ch baisan mongol tal ruu n ilyy baidag yum baina lee.


Source-iig chini sonirhovol?


mmm? Noyon uuliin bulsh ene ter geed baidag bilyy?


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Nov.23.04 2:39 pm 
Offline
Хөдөлмөрийн Гавъяат Гишvvн

Joined: Nov.12.04 2:03 pm
Posts: 2430
Location: UB
1.hunnu g hujaa nar Siongnu gj nerlehese umnu ( hyatadiin baildaant ulsiin ues ehlen )uuntei tustei duudlagatai mash olon hanzaar temdeglej bsn. tedgeer n mun l 2 uees butsen, ghdee odoo bidnii heldeg hunnu gsn ugtei duudlagaar iluu oirolstoo bna. jisheelbel hun yu, gun yu ,hun yi..gd lav 5,6 nershil bna.siongnu gj duudah n han ulsiin uees togtjee.tegheer hujaa nar hunnu nariin uursdiin helnii ner tomyog duuddlaga taaraah hanzaar orluulsan bh.tiimees hunnu chuud uursdiiguu yu gj duuddag bsn n odoonii hunnu gh ugtei neg ih hol zorohgui bolvuu.
2. europuud ertnii tuv asiiin ulsuudiin tuuhiig sudlahdaa hyatadiin ertnii survalj bichgiig ashigladag.tegeheer Hun gdg ner mun l hyatad survalj dah hunnu gdg ugees undeslej garsan.
3.Hunnu hediigeer mgl aimguudtai soyoloor tustei bolovch tureg aimag gdgiig barag batalchihsan.Ugaasaa mgl,tureg aimguud hel uur bolovch soyol neg.(altain soyol-nuudelchdiin soyol.)
4.hunnu donghu s garaltai syanbi nart tsohigdon butarch 2 heseg bolsnii neg heseg n baruun tiish nuusen.neleed olon toonii humuus shuu. tednii uldegdluud bol odoonii Orsiin Bashkir,Khakaz,Gorno-altai,Tuva gh met undestnuud.nileed hol yavsanuud n Balhash nuur,Ungariin nutagt huchirheg uls baiguulsan(atiilla haan) .ghdee tend ochson hoino tendhiin Finno-majaaruudtai uussan.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Nov.23.04 2:58 pm 
Offline
Хөдөлмөрийн Гавъяат Гишvvн

Joined: Nov.12.04 2:03 pm
Posts: 2430
Location: UB
Biotechnology wrote:
Mulguu Hu nartai anduuraad baina uu? Yagaad NU-g heregleh hereggyi gej? Hu Hunnu oor shtee, Hu n Sianbi-giin ovog, tsaashlaad mongolchuudiin ihenhiinh n ovog. Maodun (Baatar) uul bitii og gej uuraldag chin Hu nariin ahlagch baisan baihgyi yu :-D

Ug n alban yosoor bol Hunnu bish Hsiung-nu yumuu Xiongnu, bas Hsien-pi yumuu Xianbi gej l transcripts hiih yostoi yum baina lee l dee. Yer n hen anh Hynny gej mongoloor hereglej ehelsen yum bol?

hu hunnu 2 adil oilgolt.
Hu gdg 2 utgatai.
1. han ulsiin ued hyataduud hunnu g nerlej bsn nershil.hunnugiin zuun tald orshih nuudelchidiig donghu buyu zuun hu gjee. donghu gaas syanbi,nirun(avaruud),kidan mgl aimguud uusjee.
2.tang ulsiin uees ehlen ene ugnii utga ulam urgun bolson.hyatadaas hoish orshih uur undestnuudiig bugdiig erunhiilun nerlene.jishee n pers arab,kushan,xinjiangnii nutagt bsn humuusiig mun l hu gj bsn.
bas neg yum helehed hunnu g zuvhun xiongnu gj bgaagui yum.xiongnu gdg n han ulsiin uees hereglegdeh bolson ug. ternees umnu hunyu, gunyu gj bsn.tgheer hunnu gj mgl r heregleh n zuv.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Dec.08.04 4:21 pm 
Offline
Asuult Precious Member

Joined: Dec.23.03 7:48 pm
Posts: 2216
bm wrote:
tybolt wrote:
Solongosuud Korea bish gedeg shig yum boloh geed baina.
dashramd ni 匈奴 ug hujaagiin XIa dynastiigiin suulchiin haan Jiegiin huuhdiin ner Chunweigees garaltai gej bichsen zuiliig unshij baisan.Chunwei(Xynyu) Hund zugtaj ochood Hungiin noyonii ohintoi toi suusnaas hoish Chunweiguun zugtsan uls gedegees Xsiung hu gej nerlesen gej bichsen baisan.Unen hudliig ni buu med.suulruugee tedgeer uls ni hyatadiin dynastuudiig dairah bolson tul 匈奴 gedeg hanziig heregleh bolson gej bodoj baina.
Iimerhuu zuilees Xsiung hu gedegiig nanhiaduud nerlej baisnaas Hun chuud uursdiiguu nerlej baisan ner bish gej bodoj baina.
Mongugiin tuhaid 蒙古mengug alban yosoor japand heregledeggui.

korea gdg chin solongos bsn 3 haant ulsiin negnii ner buyu Gaoli gdg ulsiin nerees garsan yum.manaihan guulin uls gdg bsn.
chunwei (xynyu) gj su wu 苏武g heleed bnuu?suwu giin nereer hunnu g nerlesen gvl ineedtei hereg bolno. hunnu nariin uursdiinh n ner hunnu gees 1 ih hol zorohgui, xiongnu gej nerlehees umnu hunnu tei duudlaga iluu oir olon ner hereglej bsniig deer bichsen bgaa.hunnu gdg ugiig hujaa nar hanzaar temdeglehdee xiong buyu zerleg gsn hanz hereglesen yum.

Minii bichlegiig buren unshihiig husj baina.Mongolchuud solongos guulin gej nerlej baigaa ch solongosuud uursdiiguu tegej nerledeggui bezdee.Uuniig l bi helsen yum.
Hoyord deerg zuiliig bi uuruu sanaasaa zohiogui ,deer yued neg tuuhiin nomnoos unshij baisan gedgee deer" gej bichsen baisan" gedeg ugeer ilerhiilsen bolno.Hunnugiin neriin talaar hunnuchuudiin uursduu tegej nerlej baisaniig hucheer tulgah yamar ch barimt baihgui gedgiig chi medej baigaa.Uun deer uchir zuggui hunii ugiig uguisgeh ni yu l bol.


Top
 Profile  
 
 Post subject:
PostPosted: Dec.09.04 3:20 pm 
Offline
Хөдөлмөрийн Гавъяат Гишvvн

Joined: Nov.12.04 2:03 pm
Posts: 2430
Location: UB
bi bas solongosuud uursdiiguu "gaoli"gj bsnaas uuden mgl chuud guulin, angliar korea gj ugs garsan l gj helsen shudee.
chunwei n huvid gvl wikipedia deer taamag todii yum bichsen bna. medeej ene battai bish gj chi ch helsen bich helsen.


Top
 Profile  
 
Display posts from previous:  Sort by  
Post new topic Reply to topic  [ 105 posts ]  Go to page 1, 2, 3, 4, 5  Next
Энэ сэдэвийг FB зарлах

Who Likes This Topic on Facebook? 


All times are UTC + 8 hours


Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 0 guests


You cannot post new topics in this forum
You cannot reply to topics in this forum
You cannot edit your posts in this forum
You cannot delete your posts in this forum
You cannot post attachments in this forum

Search for:
Jump to:  




Copyright Asuult.NET © 2000-2014.
Administrative Contact: Khundaga Khurelbaatar [hundaga@hotmail.com]
Tel: 1-888-303-4927, Fax: 1-888-406-2264.
Powered by phpBB © 2000-2014 phpBB Group.